Tähtteose kiirkursus: „Mureliku suuga”

Emakeelenädalal avalikustas Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing mängulised videod tuntud ja vähemtuntud eesti kirjandusteostest. Marie Underi sünniaastapäeva puhul süüvime tema 1942. aastal ilmunud luulekogusse "Mureliku suuga". Video valmis Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu ja Walguse koostöös.

Marie Under (1883–1980) oli eesti naisluuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse “Siuru” rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga “Sonetid”. Samuti kuulus ta ka kirjandusrühmitusse Tarapita. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige.

Esimestes värsikogudes “Sonetid” (1917), “Eelõitseng” ja “Sinine puri” (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu- ja looduselamuste kujutamises. Eesti kirjandusavalikkus ei olnud toona veel harjunud nii julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendusega. Underi varasem luule on sensuaalne, täis intensiivseid loodus ja armastuselamusi. Järgnevates luulekogudes toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine.

Kaader videost: Ants Laikmaa pastellmaalmaal "Mutti. Marie Underi portree", 1904.

Marie Under sai luuletajana hoo sisse 2. augustil 1904, kui ta avaldas pseudonüüm Mutti alt Postimehes esimese luuletuse, milleks oli armastusluule  "Kuidas juhtus...". Luuletus väljendab Underi rõõmu andeka sõbra, Ants Laikmaa, leidmise üle ning algas avameelse pöördumisega:

Kuidas juhtus, et sind nägin,
Kõige kallim inime,
Kõige kallim, kõige kaunim,–
Kuidas kokku tulime?

Loe tähtteoste kiirkursuse kohta lähemalt Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu ja ERR kodulehelt. “Mureliku suuga” videot võtsid kajastada Apollo Raamatuportaal ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.

Animatsiooni või õppevideo loomise soovi korral võta meiega ühendust aadressil info@walgus.ee või kasuta kodulehel olevat kontaktivormi. Vaata lisaks: Tähtteose kiirkursus: „Tõde ja õigus”, Tähtteose kiirkursus: „Kevade”, Walguse videoteenused, animatsioon.

Toimetas Madli Kärt Ollisaar

Tähtteose kiirkursus: „Kevade”

Emakeelenädalal avalikustas Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing mängulised videod tuntud ja vähemtuntud eesti kirjandusteostest. Kevade alguse puhul süüvime tuntud Oskar Lutsu teosesse "Kevade". Videosari valmis Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu ja Walguse koostöös.

Oskar Luts (1887–1953) oli eesti kirjanik ja farmatseut. Noore Lutsu hinge jätsid sügava jälje Palamuse kool ja kaaslased. Kooliaegsed mälestused jõudsid hiljem "Kevade" lehekülgedele ja mälestusraaamatusse "Vaadeldes rändavaid pilvi".

Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks." Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud.

Kaader videost: "Kevade" käsikiri, millega Lutsul oli omajagu kirjastamisraskusi.

Oskar Lutsu kirjanduslik tee sai hoo sisse luuletajana. 31. jaanuaril 1907 on ta dateerinud luuletuse "Elu", mis ilmus tema trükidebüüdina Thomas Oskary nime all 15. veebruaril 1907 Postimehe teisel leheküljel. "Kevade" esimese osa ilmumiseni jäi viis aastat.

"Elu"

Üks ainus silmapilk on elu,
Kahest igawikust piiratud:
Üks nendest see, mis enne oli,
Ja teine, mis on pärast meid.

Pea meeles, inimene, –
See on ainus silmapilk!
See läheb ja ei tule
Siis enam tagasi.

Päew läheb mööda…
Aasta läheb… ja ajaratas
Käib hirmsa kiirega. Ja
Ennem kui sa arwad
On käes ju lõpp.

Kuid enne aga,
Kui kätte jõuab öö,
Meid kutsub, ootab
Weel tegemata töö.

Sest unistuseks elu
Wõib olla ainult sellele,
Kes magab ja ei kuule
Siis äratuse häält.

Üks ainus silmapilk on elu,
Kahest igawikust piiratud:
Üks nendest see, mis enne oli,
Ja teine, mis on pärast meid.

Loe tähtteoste kiirkursuse kohta lähemalt Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu ja ERR kodulehelt. “Kevade” animatsioonivideo ilmumist kajastas ka Apollo raamatuportaal.

Animatsiooni või õppevideo loomise soovi korral võta meiega ühendust aadressil info@walgus.ee või kasuta kodulehel olevat kontaktivormi. Vaata lisaks: Tähtteose Kiirkursus: „Tõde ja Õigus”, Walguse videoteenused, animatsioon.

Toimetas Madli Kärt Ollisaar

Tähtteose kiirkursus: „Tõde ja õigus”

Emakeelenädalal ilmuvad ERR-i kultuuriportaalis videod tuntud ja vähemtuntud eesti kirjandusteostest, mis valmisid Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu ja Walguse koostöös. Sarja avavideoks on ülevaade tuntud Tammsaare teosest “Tõde ja õigus”.

"Tähtteoste kiirkursuse idee sündis soovist tuua kirjandusklassika digiajastusse, aga mitte ainult digiteeritud tekstina, vaid juba koos taustainfo, tõlgenduste ja köitva visuaaliga," sõnas Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu juhatuse esimees Maarja Vaino.

Avavideos on kasutatud materjale Tallinna kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumi ja Eesti kirjandusmuuseumi arhiividest, Rahvusarhiivist, Tanel Toomi filmist "Tõde ja õigus", Renee Altrovi fotosid, Herald Eelma illustratsioone ning Katre Rohumaa joonistust.

Kaader videost: Tammsaare Toomemäel jalutamas ja romaani algideest pajatamas.

Video edastab visuaalide abil ning lihtsasti jälgitavat informatsiooni. Kiirkursus annab ülevaate kirjaniku elust, mõtetest ja teose loomisest. Ehk tekib vaatajas huvi ise raamat kätte võtta, mugavalt sisse seada ning värske pilguga üle lugeda.

Tegemist on kirjanike muuseumide vahelise koostööprojektiga, milles osales 11 muuseumit ja vaatluse all on 19 kirjandusteost. Videoklippe hakatakse avalikustama tänasest ERR-i Kultuuriportaalis ja Kirjanike Muuseumide Ühingu Youtube'i kanalil. Videote valmimist toetas Kultuuriministeerium.

View fullsize

View fullsize

Loe tähtteoste kiirkursuse kohta lähemalt Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu pressiteatest ja ERR kultuuriportaali kodulehelt. Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu tegemiste kohta saab lugeda ühingu kodulehelt. Head emakeelenädalat!

Kui on soov luua köitev õppevideo, võta meiega ühendust aadressil info@walgus.ee või kasuta kodulehel olevat kontaktivormi. Vaata lisaks: Walguse videoteenused, animatsioon.

Tähtteose kiirkursus: „Tõde ja õigus”, Walgus 2021:

• Tellija Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing

• Projektijuht Erlich Lõwi

• Animaator Sten Reemet

• Toimetas Madli Kärt Ollisaar

• Konsultant Reio Raudheiding

Eduard Vilde animatsiooniklipid

26. veebruarist kuni 11. märtsini 2020 elustusid üle Tallinna digiekraanidel Vilde muuseumi arhiivfotod Eduard Vilde 155. sünniaastapäeva puhul. Animatsiooniklipid valmisid Makaak Meedia ja Walguse koostöös.

Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal ning ta oli Eesti esimene krimi-, nalja-, reisi- ja romaanikirjanik, samuti teatri- ja kirjanduskriitika alusepanija. Ta tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina. Temast sai eesti kriitilise realismi algataja ning realistliku meetodi propageerija.

Vilde peateoseks on ajalooliste romaanide triloogia “Mahtra sõda”, “Kui Anija mehed Tallinnas käisid” ja “Prohvet Maitsvet”. Tuntud teosed on ka draama “Tabamata ime”, komöödia “Pisuhänd” ja romaan “Mäeküla piimamees”. Teoste alusel on loodud ka mängufilme.

Digitahvel Tallinnas Solarise keskuses. Foto: Carl Veide

Digitahvel Tallinnas Solarise keskuses. Foto: Carl Veide

Eesti Vabariik otsustas kinkida kirjanik ja diplomaat Eduard Vildele (1865–1933) tema 60. sünnipäevaks maja koos rohu- ja aiamaaga. Pärast pikki otsinguid leiti 1927. aastal hoopis sobiv 6-toaline korter riigile kuuluvas kastellaanimajas. 

Eduard Vilde muuseum avati 29. augustil 1946. aastal. Hoones on säilinud 1920. aastate interjöör annab ilmeka sisevaate Eesti 20. sajandi ühe menukama ja mõjukama kirjaniku isikliku maailma ja ajastusse. Hoone välisfassaad renoveeriti 2015. aastal. Tulekahjus kannatada saanud külgmised hooned restaureeriti 2009. aastal ja need kuuluvad Presidendi kantseleile.

Animatsiooniklippide jaoks vajalikud kaadrid said jäädvustatud green screenil ehk rohelisel taustal sarnaste valgusskeemidega nagu originaalfotodel. Rohelist tausta kasutatakse ka taustprojektsioonidel.

Uuri rohkem möödunud sündmusest Tallinna Kirjanduskeskuse kodulehelt ja loe uudist Eduard Vilde 155. sünnipäeva kohta Sirbist.

Animatsioonvideo tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@walgus.ee või kasuta kodulehel olevat kontaktivormi. Vaata lisaks: Walguse animatsiooniteenused.

Toimetas Madli Kärt Ollisaar

✨ Säravat 2021. aastat!

Animatsioon: Sten Reemet / Walgus

Aastad lähevad, Walgus jääb. Soovime kordaminekuid uueks alanud aastaks! Oleme avatud koostööks nii seniste kui tulevaste klientidega ning loodame alati, et uus aasta tuleb eelmisest parem 🎆

Klienditeenindusega jätkame ning uutele päringutele vastame taas juba esmaspäeval, 4. jaanuaril 2021.

Kui saame ka Sinu mõtteid animeeritud graafika abil nähtavaks muuta, saada meile kiri aadressil info@walgus.ee või kasuta kodulehel olevat kontaktivormi. Uuri lisaks: Walguse videoteenused, animatsioon ja graafiline disain.

🎄 Rahulikke jõulupühi!

Animatsioon ja heli: Sten Reemet / Walgus

Lõppev 2020. aasta pani proovile meie oskused uute olude ja ülemaailmsete probleemidega silmitsi seista. Võtkem nüüd see jõulusäras aeg, et mõelda sellele, mis elus kõige tähtsam: tervis, lähedased, tänutunne ja positiivsed mõtted uueks aastaks.

Walgus soovib oma töötajatele, sõpradele, klientidele ja koostööpartneritele rahulikke ning hubaseid jõuluelamusi! 🎄🎁🎅🎸

Vaata soovitusi tänavusteks jõuludeks Terviseameti kodulehelt.

Kui saame ka Sinu mõtteid animeeritud graafika abil nähtavaks muuta, saada meile kiri aadressil info@walgus.ee või kasuta kodulehel olevat kontaktivormi. Uuri lisaks: Walguse videoteenused, animatsioon ja graafiline disain.